Tööandja peab edaspidi avaldama palga suuruse enne töövestlust
Jälgi Arusaamise Agentuuri!
24. aprillil võeti vastu Euroopa Liidu juhis,
mis aitab saada õiglasemat palka.
Sellist juhist nimetatakse direktiiviks.
Direktiivi eesmärkideks on:
- tagada naistele ja meestele võrdväärse töö eest võrdne tasu
- vähendada soolist palgalõhet.
Palgalõhe on olukord,
kui mehed ja naised saavad samaväärse töö eest erinevat palka.
Avaldamata palga suurusega töökuulutused raiskavad aega
Paljud tööle soovijad on hädas,
sest tööandjad küsivad neilt palgasoovi.
Palgasoovi on keeruline pakkuda,
kui pole teada,
kui palju on tööandja valmis palka pakkuma.
Tööandjad kipuvad venitama palga suuruse pakkumisega,
sest tahavad maksta võimalikult vähe.
Tänu jõustunud direktiivile
peavad tööandjad edaspidi juba enne töövestlust andma teada,
kui palju nad palka pakuvad.
Kui töötasu suurus on teada,
aitab see kokku hoida töötaja palkamisele kuluvat aega
ja ennetab pettumust.
Palgaandmed tagavad õiglasema palga
Töötajal on õigus saada teavet
sama tööd tegevate teiste töötajate keskmise palga kohta.
Palga määramise põhimõtted peavad:
- olema selged
- olema õiglased
- mitte sõltuma inimese soost.
Töötajad hindavad tööandjaid,
kes kohtlevad neid võrdselt ja õiglaselt.
Tööandjatel tekib kohustus aru anda
Nende tööandjate jaoks,
kes juba hindavad ja võrdlevad töötajate palkasid,
ei muutu suurt midagi.
Aruande peavad esitama vähemalt 100 töötajaga tööandjad.
Juhul, kui palgalõhe on 5% või suurem,
tuleb üle vaadata palkade põhimõtted.
Aruannet peavad hakkama esitama 889 organisatsiooni.
Neist 192 on valitsus- ja riigiasutused.
Sellistes ettevõtetes töötab kokku 260 000 töötajat.
Et pakkuda aruannete esitajatele tuge,
loovad Statistikaamet ja Sotsiaalministeerium veebis kasutatava tööriista Palgapeegel.
Palgapeegel aitab tulevikus palgalõhe andmeid hinnata
ja olukorda parandada.
Huvi ja küsimuste korral loe lisa
Järgnevalt tutvustame artiklis kasutatud mõisteid.
Lugemiseks vajuta pealkirjale.
Mis on sooline palgalõhe?
Sooline palgalõhe näitab palga erinevust,
mida põhjustab saaja sugu.
Eestis saavad naised keskmiselt 1/5 võrra vähem palka kui mehed.
Palgalõhe arvutamiseks kasutatakse paljude inimeste andmeid.
Palgalõhe ei tähenda,
et kõik naised saavad vähem palka.
Mittebinaarsed inimesed on need inimesed,
kes ei tunne ennast tavapäraselt mehe või naisena.
Ka mittebinaarsed inimesed saavad keskmisest vähem palka.
JOONIS: palgalõhe suurus Eestis. AUTOR: Katrin Jõgisaar
Kas Eestis on palgalõhe lubatud?
Palgalõhe ei ole Eestis lubatud.
Eestis juba kehtib soolise võrdõiguslikkuse seadus,
mis ütleb:
- sama ja võrdväärse töö eest tuleb maksta võrdset tasu
- töötajatel on õigus saada tööandjalt infot palkade kujunemise kohta
Uus Euroopa Liidu direktiiv aitab neid põhimõtteid paremini kasutada.
Eestil on direktiivi ülevõtmiseks aega 3 aastat.
Miks palgalõhe tekib?
Mõned põhjused, miks palgalõhe tekib:
- naised hooldavad rohkem oma lähedasi
- on levinud arvamus, et
- naised peavadki saama vähem palka
- on levinud arvamus, et inimesed, kes ei tunne ennast tavapäraselt mehe või naisena, ongi väärt vähem palka
- naised ja mehed koonduvad õppima ja töötama erinevatesse valdkondadesse
- palkade suurust varjatakse
- paljudes organisatsioonides puuduvad ühtsed palkade maksmise põhimõtted
- iga töötajaga lepitakse palga suurus kokku eraldi.
Palgalõhe ei ole õiglane.
Kuidas toimub otsustamine Euroopa Liidus?
Euroopa Liitu kuulub 27 Euroopa riiki.
Ka Eesti kuulub Euroopa Liitu.
Euroopa Liidu eesmärk on teha koostööd.
Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu võtavad koos vastu määruseid, otsuseid, direktiive.
Euroopa Komisjon viib neid ellu.
Määrused on nagu seadused.
Need hakkavad pärast vastu võtmist kehtima kogu Euroopa Liidus.
Määrused on kohustuslikud.
Otsuseid tehakse mõne riigi või ettevõtete kohta.
Otsused on kohustuslikud neile,
kelle kohta need tehakse.
Direktiivid on juhised,
milliseks peavad Euroopa Liidu riigid oma seadused tegema.
Direktiiv ei hakka riikides iseenesest kehtima.
Euroopa Parlamenti kuuluvad Euroopa Liidu riikide esindajad,
keda kutsutakse saadikuteks.
Euroopa Parlamendil 705 saadikut.
Eestit esindavad 7 saadikut.
Saadikuid valitakse valimistel.
Euroopa Liidu Nõukogu esindab riikide valitsusi.
Nõukokku kuuluvad:
– Euroopa Komisjoni volinikud ja
– Euroopa Liidu riikide ministrid.
Euroopa Komisjoni volinikud on juhid,
kes vastutavad erinevate valdkondade eest Euroopa Liidus.
Euroopa Komisjoni volinikke on 27.
Viited kasutatud tekstidele
- Euroopa Komisjoni veebileht “Eesti ELis”
- Euroopa Liidu veebileht “Põhimõtted, riigid, ajalugu”
- Euroopa Parlament “Euroopa Parlament kiitis heaks direktiivi soolise palgalõhe vähendamiseks“
- Eurostat “Gender pay gap statistics” (inglise keeles)
- Feministeerium “Mittebinaarne sooidentiteet“
- Sotsiaalministeerium “Lee Maripuu: Palgakujundus muutub läbipaistvamaks“
- Sotsiaalministeerium “Palgalõhe“
Katrin Jõgisaar
- Arusaamise Agentuuri asutaja
- lihtsa keele asjatundja ja koolitaja
Lihtne keel
kellel on raskusi lugemisega või arusaamisega.
Lihtne keel sobib ka lugejale,
kes saab aru keerulisest tekstist.
Kui jagad meie artikleid,
aitad lihtsal keelel levida.
Jälgi lihtsas keeles uudiseid!
Jälgi Arusaamise Agentuuri!
