Õpime tundma Eesti rahvuslikke sümboleid
Jälgi Arusaamise Agentuuri!
- Avaldatud:
- Autor: Katrin Jõgisaar
- Artiklit testisid 2 vaeglugejat.
Me elame Eesti Vabariigis.
Eestil on olemas riiklikud sümbolid:
- riigilipp
- riigivapp
- riigihümn
Eestil on olemas ka rahvuslikud sümbolid:
- rahvuslind
- rahvusloom
- rahvuslill
- rahvuskala
- rahvuskivi
- rahvusliblikas
Lihtsaskeeles.ee kutsub lugejaid koos meiega uurima,
millised on Eesti sümbolid.
Seekord tutvume riiklike sümbolitega.
Järjeloos uurime rahvuslikke sümboleid.
Eesti lipp
Eesti lipul on kolm värvi:
- sinine
- must
- valge
Eesti lipp on nii rahvuslik kui ka riiklik sümbol.
Eesti lipu päev on igal aastal 4. juunil.
4. juunil 1884. aastal võeti esimene sinimustvalge lipp kasutusse Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna.
Aja jooksul sai sinimustvalgest lipust Eesti rahvuslipp.
1918. aastal kinnitas Eesti ajutine valitsus rahvuslipu Eesti riigilipuks.
Aastatel 1940-1988 oli sinimustvalge lipp keelatud.
Tollal kuulus Eesti Nõukogude Liitu.
20. augustil 1991 Eesti Vabariik taasiseseisvus.
Eesti lipuna võeti jälle kasutusele sinimustvalge.
Eesti vapp
Eesti vapil on kaks kuju:
- suur riigivapp
- väike riigivapp
Suurel riigivapil on kuldne kilp, 3 sinist lõvi ja kuldsed tammeoksad.
Väikese vapil on ainult kilp ja lõvid.
Eesti riigivapi tegemisel võeti eeskuju Taani kuninga vapist.
19. juunil 1925. aastal kinnitas riigivapi tollane riigikogu.
Alates 1940. aastast kuulus Eesti Nõukogude Liitu.
Tollal oli Eesti Vabariigi vapp keelatud.
20. augustil 1991. aastal Eesti Vabariik taasiseseisvus.
Eesti riigivapp võeti uuesti kasutusele.
Eesti hümn
Eesti Vabariigi hümn on koorilaul „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“.
Hümni viisi lõi 1848. aastal saksa päritolu helilooja Fredrik Pacius.
Eestikeelsed sõnad kirjutas laulule Johann Voldemar Jannsen.
Eestis lauldi seda esimest korda 1869. aastal laulupeol.
Laul sai kiiresti tuntuks ja armastatuks nii Eestis kui Soomes.
Eestil ja Soomel on erinevate sõnadega,
aga sama viisiga hümn.
Alates 1940. aastast kuulus Eesti Nõukogude Liitu.
Tollal oli Eesti Vabariigi hümni laulmine rangelt keelatud.
Selle eest võis saada karmilt karistada.
20. augustil 1991 Eesti Vabariik taasiseseisvus.
Siis võeti uuesti kasutusele ka Eesti hümn.
Mu isamaa mu õnn ja rõõm
Muusika autor: Fredrik Pacius
Sõnade autor: Johann Voldemar Jannsen
Mu isamaa, mu õnn ja rõõm,
kui kaunis oled sa!
Ei leia mina iial teal
see suure, laia ilma peal,
mis mul nii armas oleks ka,
kui sa, mu isamaa!
Sa oled mind ju sünnitand
ja üles kasvatand.
Sind tänan mina alati
ja jään sull’ truuiks surmani.
Mul kõige armsam oled sa,
mu kallis isamaa!
Su üle Jumal valvaku,
mu armas isamaa!
Ta olgu sinu kaitseja
ja võtku rohkest õnnista,
mis iial ette võtad sa,
mu kallis isamaa!
Viited kasutatud tekstidele
- Eesti.ee “Riiklikud sümbolid”
- Eesti.ee “Eesti hümn”
- Riigikantselei “Riigivapp”
- Riigikantselei “Riigilipp”
- Riigikantselei “Riigihümn”
Katrin Jõgisaar
- Arusaamise Agentuuri asutaja
- lihtsa keele asjatundja ja koolitaja
Lihtne keel
kellel on raskusi lugemisega või arusaamisega.
Lihtne keel sobib ka lugejale,
kes saab aru keerulisest tekstist.
Kui jagad meie artikleid,
aitad lihtsal keelel levida.
Jälgi Arusaamise Agentuuri!
