Õpi kutsuma kiirabi, politseid või päästjaid
Jälgi Arusaamise Agentuuri!
Lihtsaskeeles.ee uurib,
kuidas saada abi Häirekeskusesse helistades või sõnumeid saates.
Saame teada ka seda,
kuidas saavad abi puuetega inimesed.
Kõigepealt mõisted
Telefoninumbrit 112 kutsutakse hädaabinumbriks,
kuna sellele numbrile helistades,
saab kutsuda abi.
Hädaabisõnumid on sõnumid,
mida abi saamiseks saadetakse numbrile 112.
Kõne võtab vastu päästekorraldaja.
Päästekorraldaja töötab Häirekeskuses.
Häirekeskuse töötajad saadavad vajadusel välja:
- kiirabi
- politsei
- päästjad
- või mitu abi korraga.
Kiirabi:
- aitab inimest eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse korral
- annab esmast abi
- hindab seisundit ja annab juhised raviks
- vajadusel viib inimese haiglasse
Igal Eestis viibival inimesel on õigus saada tasuta vältimatut abi kiirabilt.
Politsei:
- aitab, kui vajad kiiret abi
- tahad teatada korrarikkumisest, kuriteost või liiklusõnnetusest
- aitavad tulekahju korral
- päästavad merel hätta sattunuid
- abistavad õnnetuste korral
- teevad kahjutuks lõhkeseadmeid
mis võivad plahvatada.
2022. aastal helistati hädaabinumbrile enam kui 1,1 miljonit korda.
Abi saadeti välja enam kui 400 000 korral.
Abi kutsumiseks helista numbrile 112
Hädaabinumber 112:
- on alati kättesaadav
- helistajale tasuta
Alati kättesaadav tähendab,
et helistada saad nii päeval kui öösel.
Helista hädaabinumbrile, kui vajad päriselt abi
Helista Häirekeskuse numbrile 112,
kui vajad päriselt abi.
Päriselt vajad sa abi:
- kui sinu või kellegi teise elu, tervis, vara või keskkond on ohus
- kui on põhjust karta, et midagi ohtlikku on juhtumas
Kui kahtled,
kas tegu on piisavalt tõsise olukorraga,
helista ja küsi nõu.
Sinu kõnele vastab päästekorraldaja.
Ta oskab hinnata,
mida edasi teha.
Kui selgub,
et kiirabi, päästjate või politsei abi ei ole vaja,
annab päästekorraldaja sulle nõu
või suunab su kõne edasi.
Kõik Häirekeskusesse tehtud kõned salvestatakse.
Ära helista Häirekeskusesse niisama
Ära helista Häirekeskusesse,
kui tahad lihtsalt nalja teha
või sul on igav.
Kui sa helistad niisama,
võib juhtuda,
et ootavad need,
kellel on vaja kiiresti abi saada.
Numbrile 112 saad alati helistada
Hädaabinumbrile 112 saab helistada ka siis,
kui telefonis ei ole SIM-kaarti
või sinu teenusepakkujal puudub levi.
Tea oma aadressi
Kui helistad numbrile 112:
- ütle, mis on juhtunud
- anna teada võimalikult täpne aadress
- anna teada, kas keegi on saanud viga
- ütle oma nimi ja kontakttelefon
Kui helistad telefonile 112,
katsu säilitada rahu.
Räägi, mis juhtus.
Kui ütled aadressi,
maini kindlasti ka asulat,
kus sa oled.
Kui sa ei tea aadressi,
kirjelda oma asukohta.
Võid öelda ka oma täpsed koordinaadid.
Koordinaadid on arvud,
mille abil määratakse asukohta.
Vaata videost,
kuidas ise oma telefonis koordinaate määrata.
Lõpeta kõne siis, kui päästekorraldaja lubab
Kuula päästekorraldaja juhiseid.
Tema ülesanne on sind aidata.
Päästekorraldaja küsib küsimusi,
et olukorda õigesti hinnata.
Ta annab vajaliku info edasi päästjatele, politseile ja kiirabile.
Lõpeta kõne alles siis,
kui päästekorraldaja seda lubab.
Kui ohus on kellegi elu või vara,
saadetakse abi välja juba kõne ajal.
Kui olukord muutub,
anna sellest kindlasti teada.
Hoia oma telefoniliin vaba,
et sulle saaks vajadusel tagasi helistada.
Kuulmis- ja kõnepuudega inimesed saavad saata sõnumeid
SMS-112 on teenus,
mis on mõeldud eelkõige kuulmispuudega ja kõnepuudega inimestele,
kes ei saa helistada numbrile 112.
Hädaabisõnumite saatmine on kõigis Eesti mobiilivõrkudes tasuta.
SMS-112 teenuse kaudu saab abivajaja saata eesti, vene ja inglise keeles sõnumeid abi kutsumiseks.
Et saaksid kiiresti sõnumitega abi kutsuda:
- mine lehele sms.112.ee
- pane ennast kasutajana kirja
- esita oma andmed
- seadista sõnumid
- abi kutsumiseks saada sõnum numbrile 112
Enda kasutajana kirja panemist nimetatakse registreerimiseks.
Kasutaja registreerimiseks tuleb lehele sms.112.ee siseneda
kas id-kaardi, mobiil-id või smart-id abil.
Seejärel tuleb sisestada oluliste kohtade aadressid.
Siis ei pea sõnumiga abi kutsudes aadressi kirjutama.
Kui sisestad näiteks kodu andmed sms.112.ee kodulehele,
saad kodusele aadressile abi kutsuda sõnumiga
isikukood#Kodu#abi kutsumise põhjus.
Näide: 36903301234#Kodu#Kukkusin aias redelilt, vist murdsin jalaluu
Registreeritud kasutaja mobiilinumbrilt tulevad sõnumid jõuavad kohe Häirekeskuseni.
Registreerimata kasutaja mobiilinumbrilt tulevad sõnumid jõuavad kohale viivitusega.
Küsimuste korral kirjuta meilile 112@112.ee.
Infot jagavad ka Eesti Kurtide Liit ja Eesti Vaegkuuljate Liit.
Kasulikud teada
Õpeta hädaabinumber 112 ja kodune aadress selgeks ka lastele ning puuetega inimestele.
Julgusta ja õpeta neid vajadusel seda kasutama.
Kiiret abi vajavates olukordades on tähtis helistada esimesena numbrile 112,
mitte emale-isale või sõpradele.
Kirjuta oma aadress ja telefoninumber paberile ning
pane see kodus nähtavasse kohta.
Võid panna lehe näiteks magnetiga külmiku ukse külge.
Kui pead ärevana helistama,
on hea oma andmeid maha lugeda.
Kui kahtled,
kas on vaja kiirabi kutsuda,
siis küsi nõu perearsti nõuandetelefonilt 1220.
Perearsti nõuandetelefon on alati kättesaadav.
Alati kättesaadav tähendab,
et helistada saad nii päeval kui öösel.
Kuidas kutsuda abi välismaal?
Hädaabinumber 112 kehtib:
- kogu Euroopa Liidus
- Islandil
- Georgias ehk Gruusias
Euroopa Liidus saad numbrile 112 helistada tasuta:
- mobiililt
- lauatelefonilt
- telefoniautomaadist.
Helistades ei pea suunakoodi valima.
Piisab, kui valid lihtsalt 112.
Kõnele vastab selle riigi häirekeskuse töötaja,
kus asud.
Teave tuleb häirekeskusesse edastada kohalikus keeles
või võõrkeeles,
millest saadakse aru.
Enamasti saadakse aru ka inglise keelest.
Kui sa ise ei oska võõrkeeles kõnet teha, palu abi.
Euroopast väljaspool reisides kontrolli alati juba enne reisi,
millised on kohalikud hädaabinumbrid.
Välisriigis hätta sattudes võid pöörduda Eesti konsulaaresindusse
või lähima Euroopa Liidu liikmesriigi esindusse.
Hädaolukorras saad võid helistada Eesti Välisministeeriumi telefonil +372 53019999.
Välisministeeriumi telefonile võid helistada nii päeval kui öösel.
Eesti Häirekeskusega saab välismaal viibides ühendust kirjutades meilile 112@112.ee
Juhul kui Eestis toimub kiiret sekkumist vajav sündmus,
võta ühendust selle riigi Häirekeskusega,
kus asud.
Palu ennast ühendada Eesti Häirekeskusega.
Enamasti on Euroopa riikide Häirekeskustel olemas üksteise andmed.
Viited kasutatud tekstidele
- 112.ee “Hädaabinumber 112“
- 112.ee “Kuidas abi sinuni jõuab?“
- 112.ee “Aita ennast ja teisi“
- 112.ee “SMS-112“
- 112.ee “Statistika ja uuringud“
- Politsei- ja Piirivalveamet “Hädaabinumber 112“
- Päästeamet “Päästeamet organisatsioonina“
- Sotsiaalministeerium “Erakorraline abi ja kiirabi“
- Terviseamet “Kiirabi“
Katrin Jõgisaar
- Arusaamise Agentuuri asutaja
- lihtsa keele asjatundja ja koolitaja
Lihtne keel
kellel on raskusi lugemisega või arusaamisega.
Lihtne keel sobib ka lugejale,
kes saab aru keerulisest tekstist.
Kui jagad meie artikleid,
aitad lihtsal keelel levida.
Jälgi Arusaamise Agentuuri!
