Mida teha, kui koolis kiusatakse?
Uuringud näitavad,
et Eestis kannatab kiusamise all rohkem õpilasi
kui Euroopas ja Põhja-Ameerikas keskmiselt.
Sageli inimesed ei julge, ei oska või ei taha kiusamisest rääkida.
Kooliealiste laste tervisekäitumise uuringus selgus,
et iga kolmas 11–15-aastane õpilane on viimasel paaril kuul kogenud kiusamist.
Seda on liiga palju.
Kiusamist on rohkem nooremate õpilaste hulgas.
Vanemate õpilaste kiusamised kestavad sageli kauem
ja nende tagajärjed on tõsisemad.
Kiusamine võib olla nähtav või varjatud.
Nähtav kiusamine on näiteks:
- avalik liiga tegemine sõnadega
või - kiusatavale kehalise valu tekitamine.
Varjatud kiusamine on näiteks:
- tõrjumine
- kuulujuttude levitamine
- kiusamine veebis ehk küberkiusamine.
Varjatud kiusamist on raskem märgata
"Kiusamine ei ole mingil juhul õigustatud.
Kiusamisest rääkimine ei ole kaebamine,
vaid inimõiguste eest seismine.
Kiusamisest rääkimine on vähim,
mida ebaõigluse lõpetamiseks teha saab,"
selgitab sihtasutuse Kiusamisvaba Kool esindaja Kristiina Treial.
Kiusamisest rääkimine aitab
Kristiina Treial on veendunud,
et kiusamisest on vaja rääkida nii koolis, kodus kui ka meedias.
Koolides on kiusamine kogu aeg olemas.
Kui koolis kiusamisest ei räägita,
siis jätavad õpilased kiusamise enda teada.
Kui kiusamisest rääkida,
siis oskame kiusamist ära tunda ja seda peatada.
Vanemad saavad lapsi aitada
Ka vanemad saavad oma lastega kiusamisest rääkida.
Kui laps teab,
mida kiusamise korral teha,
on kiusamisega kergem toime tulla.
Kiusamisvaba Kool pakub vanematele lugemiseks miniõpikut.
Swedbank pakub uut kiusamisvastast teenust.
Kuidas vanem saab last koolikiusamise korral aidata?
Kuula last.
Püüda mõista,
mis toimub.
Püüa säilitada rahu.
Teadmine, et laps on seotud kiusamisega,
võib olla hirmutav ja teha ärevaks.
Need tunded on loomulikud.
Aruta olukorda.
Olenemata sellest,
kas last kiusatakse,
on ta ise kiusaja
või nägi ta kiusamist pealt,
tuleb lapsele kinnitada,
et kiusamine on vale ja peab kiirelt lõppema.
Aruta lapsega,
kellele saab olukorrast rääkida.
Teavita ja tee koostööd.
Anna koolile kiusamisest teada.
Võib juhtuda,
et koolis ei teata kiusamise kohta.
Parima tulemuse annab koostöö kooliga.
Enneta.
Koolid saavad kiusamist ära hoida,
kui oskavad sellega tegeleda.
Kool võib liituda Kiusamisvaba Kooli programmiga.
Sekku.
Vanem võib paluda koolilt ülevaadet,
mida kiusamise korral tehakse.
Suur osa kiusamisest lõpeb,
kui õpetaja sekkub.
Kaasa.
Mõnikord on kiusamisjuhtumite taga tõsisemad mured.
Sel juhul peab kool kaasama asjatundjad.
Kooli saavad aidata politsei, lastekaitse, vaimse tervise asjatundjad.
Otsi vaimse tervise asjatundja abi.
Kiusamine on päriselt lõppenud alles siis,
kui kõik annast taas turvaliselt tunnevad.
Vaimse tervise asjatundja abi on vaja,
kui kiusamisest raske üle saada.
Nõustamise käigus saab ka vanem teada,
kuidas oma last edaspidi paremini toetada.
Abi võivad vajada nii laps, keda kiusati kui ka kiusaja.
—
Nõuandeid jagas sihtasutuse Kiusamisvaba Kool esindaja Kristiina Treial.
Katrin Jõgisaar
- Arusaamise Agentuuri asutaja
- lihtsa keele asjatundja ja koolitaja
Lihtne keel
kellel on raskusi lugemisega või arusaamisega.
Lihtne keel sobib ka lugejale,
kes saab aru keerulisest tekstist.
Kui jagad meie artikleid,
aitad lihtsal keelel levida.
