Kuidas suhelda vaegkuuljaga?
Jälgi Arusaamise Agentuuri!
Lihtsaskeeles.ee uurib,
kuidas käituda ja suhelda inimesega,
kellel on raske kuulda.
Mõisted
Inimest, kes kuuleb kehvasti,
kutsutakse vaegkuuljaks.
Puudeliik on kuulmispuue.
Miks peab oskama vaegkuuljaga suhelda?
Vaegkuuljaid on palju.
Iga kümnes inimene Eestis on vaegkuulja.
Paljud inimesed ei julge tunnistada,
et nad kuulevad kehvasti.
Nad kardavad kiusamist ja solvanguid.
Paljudel vaegkuuljatel on pidev hirm valesti kuulmise ees.
Kui märkad,
et inimesel on raskusi kuulmisega,
saad aidata tal paremini toime tulla.
Nõuanded
Sa saad ise palju ära teha,
et vaegkuulja saaks paremini sinust aru.
Sa aitad vaegkuuljal kõnest aru saada:
- kui vaatad vaegkuuljale rääkides otsa
- kui ei varja rääkides oma suud
- kui liigutad korralikult suud
- kui ei tee imelikke nägusid
- kui ei kanna maski
- kui räägid selgelt ja rahulikult
- kui sa ei karju
- kui sa ei sosista
Vaegkuuljal võib olla keeruline kuulata ja kõnest aru saada:
- kui on lärm
- kui paljud inimesed räägivad korraga
- kui rääkija on tema selja taga
- kui rääkija on kaugel
- kui räägitakse väga vaikselt
Kui inimene ei kuule,
et üritad temaga suhelda, siis:
- võid panna käe talle õlale
- lehvitada talle
- või minna lähemale ja suhelda siis.
Paljud vaegkuuljad saavad paremini aru,
kui nad näevad rääkija suu liikumist.
Kui vaegkuulja jälgib rääkija huuli,
et aru saada,
nimetatakse seda huultelt lugemiseks.
Paljud vaegkuuljad on huultelt lugemises väga osavad.
Ära karju.
Karjumist on keeruline kuulata.
Kui vaegkuulja kannab kuuldeaparaate,
siis võib karjumise kuulamine olla valus.
Räägi rahulikult ja selgelt.
Kuuldeaparaadiks kutsutakse abivahendit,
mis aitab vaegkuuljal kuulda ja aru saada.
Kuuldeaparaate kantakse kõrva küljes või taga.
Kui vaegkuulja ei saanud su jutust aru,
siis korda oma juttu või kirjuta.
Lepi näiteks kohtumine kokku kirjalikult.
Siis on kindel,
et vaegkuulja sai aru.
Sosistamise asemel kirjuta,
kui kõvasti rääkida ei saa.
Vaegkuuljal aitavad televisioonist, kõnedest, filmidest, koolitustest aru saada:
- kirjutustõlge
- subtiitrid
- kirjalikud kokkuvõtted
- viipekeel.
Kirjutustõlge teeb kuuldava teksti kirjalikuks tekstiks.
Subtiitritesse pannakse kirja,
mida filmi või saate ajal räägitakse.
Subtiitrid on tavaliselt ekraani all servas.
Subtiitreid on vaja ka siis,
kui ekraanil kõneldakse vaegkuuljate emakeeles.
Suhtlemist käemärkide, näoilmete ja liigutuste abil,
nimetatakse viipekeeleks.
Viipekeeles suhtlemist kutsutakse viiplemiseks.
Vaegkuulja ei pruugi viipekeelt osata.
Ära ole pahane,
kui vaegkuulja ei saa aru.
Tal on keeruline kuulda.
Ole viisakas,
kui vaegkuulja kuuleb valesti.
Pingeline kuulamine võib olla väga väsitav.
Vaegkuulja võib kehvemini kuulda,
kui ta on väsinud, ärritunud või ärev.
Kuuldeaparaadid aitavad paremini kuulda,
aga ei tee kuulmist täiuslikuks.
Vaegkuulja ei pruugi helistamisest või viodeokõnest aru saada.
Enne kui pakud välja helistamise või videokõne,
uuri, kas vaegkuuljale see sobib.
Ära pahanda,
kui vaegkuulja sõitvas autos või lärmakal peol omaette hoiab.
Tal on lärmi sees raske aru saada.
Ära palu vaegkuuljal kasutada talle võõraid helisevaid seadmeid.
Kõigepealt tuleb proovida,
kas vaegkuulja kuuleb vajalikku heli.
Mis tunne on elada vaegkuuljana?
Et mõista vaegkuuljat,
pane kõrvatropid kõrva
või kanna helisummutavaid kõrvaklappe.
Nii saad teada,
mis tunne vaegkuuljal on.
Hoia oma kuulmist!
Katrin Jõgisaar
- Arusaamise Agentuuri asutaja
- lihtsa keele asjatundja ja koolitaja
Lihtne keel
kellel on raskusi lugemisega või arusaamisega.
Lihtne keel sobib ka lugejale,
kes saab aru keerulisest tekstist.
Kui jagad meie artikleid,
aitad lihtsal keelel levida.
