Rootsi tähistab 6. juunil riigi iseseisvuse viiesajandat aastapäeva
Jälgi Arusaamise Agentuuri!
- Avaldatud:
- Autor: Katrin Jõgisaar
- Artiklit on testinud 2 vaeglugejat.
Rootsis on 2023. aasta väga pidulik aasta,
sest riik on 500 aastat iseseisev olnud.
6. juuni on rootslastele rahvuspüha ja Rootsi lipu päev.
Mida peaks teadma Rootsi ajaloost?
Inimesed on Rootsis elanud väga kaua,
lausa tuhandeid aastaid.
Aega, millal inimesed praeguse Rootsi aladele elama asusid,
kutsuvad teadlased kiviajaks.
Teadlased arvavad,
et inimesed on Rootsi aladel elanud vähemalt 12 000 aastat.
Kiviaja inimesed kasutasid kivist tööriistu,
näiteks kirveid.
Alguses pidasid inimesed jahti ja
rändasid pidevalt ühest kohast teise.
Seejärel õppisid inimesed endale ise toitu kasvatama.
Põllutöid tegevad inimesed enam ei rännanud.
Kiviajale järgnesid rauaaeg ja pronksiaeg.
Nii kutsuvad teadlased aega,
kui inimesed õppisid kasutama metalle,
näiteks rauda ja pronksi.
Metallist sai teha häid tööriistu.
Ka rauaaeg ja pronksiaeg olid väga ammu.
Metalli õpiti Rootsi aladel kasutama 3700 aastat tagasi.
Rootslased on tuntud ka meresõitjatena,
keda kutsuti viikingiteks.
Viikingid olid:
- osavad meresõitjad
- kaupmehed
- käsitöölised
- maadeavastajad
- sõdijad
Viikingite aeg oli 1200-1000 aastat tagasi.
Ka see aeg oli väga ammu.
Umbes 1000 aastat tagasi algas Rootsi aladel aeg,
mida teadlased kutsuvad keskajaks.
900-700 aastat tagasi osalesid Rootsi väed sõdades,
mida kutsutakse ristisõdadeks.
Ristisõdadega vallutati uusi maid ja levitati usku.
Ristisõjad jõudsid ka Eestisse.
1252. aastal tunnistas Rooma paavst Rootsi riiki.
Seda aastat loetakse ühtse Rootsi riigi tekkimise aastaks.
Rooma paavst on kõige tähtsam inimene katoliku kirikus.
Katoliku kirik on maailma suurim kristlik kirik.
1389. aastal ühendati Norra ja Rootsi Taani võimu alla.
Seda liitu kutsuti Kalmari uniooniks.
Rootsi kaotas ajutiselt iseseisvuse.
Rootsi sai Taani võimu alt välja 1523. aasta 6. juunil.
Tol päeval valiti Rootsi kuningaks Gustav Vasa.
Rootsi sai taas iseseisvaks.
Seda tähtpäeva rootslased 2023. aastal tähistavadki.
Aastatel 1561–1710 kuulus osa Eestist Rootsi võimu alla.
Aega, millal Rootsi kaotas võimu Eestis,
kutsutakse juba uusajaks.
Aastatel 1814-1905 oli Rootsi liidus Norraga.
Liidu üle valitsesid Rootsi kuningad.
Rootsi jäi eelmisel sajandil erapooletuks
nii esimeses maailmasõjas (1914-1918)
kui ka teises maailmasõjas (1939-1945).
Erapooletus tähendab,
et riik ei sekku sõjategevusse.
Maailmasõjad olid sõjad,
kus osalesid väga paljud maailma riigid.
1995. aastal liitus Rootsi Euroopa Liiduga.
Rootsis rahaühik on Rootsi kroon.
Rootsi siiani kuningriik,
mille riigipea on kuningas.
Praegu on Rootsi kuningaks Carl Kuueteistkümnes Gustaf.
Loe Rootsi ajaloo kohta lisa Vikipeediast.
Katrin Jõgisaar
- Arusaamise Agentuuri asutaja
- lihtsa keele asjatundja ja koolitaja
Lihtne keel
kellel on raskusi lugemisega või arusaamisega.
Lihtne keel sobib ka lugejale,
kes saab aru keerulisest tekstist.
Kui jagad meie artikleid,
aitad lihtsal keelel levida.